Kvaliteet on mitmetahuline mõiste:
- Üldmõistena on see erinevate huvipoolte vajadusi rahuldavate omaduste kogum.
- Koolitamise kontekstis on kvaliteet võime vastata õppijate, tööandjate jt huvigruppide vajadusele.
- Olulised osad koolitusasutuse kvaliteedi hindamises on koolituse sisend, protsess ja väljund.
- Tõenduspõhine väide, et koolitus on kvaliteetne, annab õppijale jt huvigruppidele kindlustunde.
1. juulil 2015 jõustunud uus täiskasvanute koolituse seadus (TÄKS) tõi täiskasvanute koolituse valdkonda mitmeid muudatusi. Seaduse § 7 järgi on koolitusasutusel kohustus kehtestada täienduskoolituse kvaliteedi tagamise alused ehk luua õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord.
Koolituse kvaliteedi teema on muutunud võtmeteemaks. Kvaliteedi hindamine peab olema tõenduspõhine, mille eelduseks on koolitusasutuste enesehindamine.
Vabaharidusliku koolituse kvaliteedi ja mõju hindamine võimaldab:
- näha kuidas koolituse sisu toetab õpiväljundeid;
- muuta koolitustegevus läbipaistvamaks;
- kaardistada huvigrupid ja nende vajadused;
- leida meetodid, kuidas saavutada parim tulemus;
- teada saada, kuidas kasutatakse olemasolevaid ressursse;
- teada saada, kas huvigrupid on pakutava koolitusega rahul;
- leida parendusvaldkonnad;
- tagada koolituskeskuste ja võrgustiku jätkusuutlikkus.
Eesti Vabaharidusliidu liikmed ja koostööpartnerid on koordineeritult läbinud kolm koolituskeskuse enesehindamist:
- 2006. aastal osales 41 koolituskeskust,
- 2009. aastal osales 50 koolituskeskust,
- 2012. aastal osales 45 koolituskeskust.
30 koolituskeskust osales kõigil kolmel sisehindamisel. Sisehindamisel ilmnenud arengusuundumustest kokkuvõtte teinud Ivo Eesmaa toob välja, et sisehindamine on andnud:
- hea ülevaate huvigruppide hinnangutest vabahariduslikule koolitusele Eestis, enamuses on hinnang positiivne;
- mahuka ülevaate võrgustiku olukorrast ja arengusuundadest;
- hulgaliselt statistilist materjali ja arvuliste näitajate dünaamikast aastatel 2003–2011;
- kindluse võrgustiku eesmärgipärase toimimise kohta;
- kinnituse vabaharidusliku koolituse olulisusest inimeste toimetulekul tööturul ning isikuomaduste arendamisel;
- kinnituse, et vabaharidusliku koolituse näol on tegemist vägagi tõsiseltvõetava valdkonnaga Eesti haridusmaastikul;
Aastatel 2006.-2012. kasutati 2005. aastal loodud sisehindamise mudelit. 2015. aastal valmis sellest uuendatud versioon “Vabaharidusliku koolituse kvaliteedi hindamise mudel 2015”.
Lisaks on võrgustikus kasutusel “Üldine enesehindamisraamistik ebasoodsas olukorras olevate gruppide täiskasvanuharidusele” (nn IMPADA mudel) ja kvaliteedi tagamise süsteem EQM “European Quality Mark”.