Vabahariduslik õpe on elukestva õppe mitteformaalne, avatud ja paindlik süsteem, mis pakub inimestele võimalikult laia valikut kodulähedast õpet, toetab nende enesearengut, aktiivseks kodanikuks kujunemist ning igapäevaelu ja -tööga toimetulekut, aidates sellega kaasa kodanikuühiskonna kujunemisele ning kogukonna kultuurilise iseolemise säilitamisele.

Vabahariduskoolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis.

Lihtsalt öeldes: vabaharidus tähendab vabadust õppida olenemata vanusest, eelnevast haridustasemest, sotsiaalsest kuuluvusest ja muudest teguritest.

Elukestev õpe

Elukestva õppe (lifelong learning) all mõeldakse vastavalt Euroopa haridusterminoloogiale kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, eesmärgiga parandada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi vastavuses iseenda, kodanikkonna, ühiskonna (sotsiaalse sidususe) ja/või tööturu vajadustega ning seda nii formaalsel, mitteformaalsel kui ka informaalsel kujul.

Alljärgnev elukestva õppe käsitlus lähtub Vabaharidusliidu poolt korraldatud erinevate õppepäevade ja seminaride ühismõtlemise tulemustest.

Eesmärk

Täiskasvanud elanikkonna elukestvas õppes osalemise võimalused on avardunud, koolituskeskuses pakutava kvaliteetse koolituse kaudu on tõusnud kohalike elanike konkurentsivõime nii töö kui tavaelus.

Tuleb märgata toimuvaid muudatusi elukestva õppe valdkonnas ja teada, et elukestva õppe  ideoloogia on käivitanud erinevate koolitusvaldkondade: taseme-, tööalase ja vabaharidusliku  koolituse ja tööturu  integreerumise. Kadumas on piirid formaal- ja mitteformaalse hariduse vahel, vahe vabahariduse ja tööalase koolituse vahel väheneb.

Vabahariduslikud koolituskeskused järgivad oma arendustegevuses järgmisi põhiväärtuseid:

  • elukestev õpe ja iga inimese aktiivne osalemine nii oma kogukonna kui riigi elus tervikuna on arengu tarvilikuks eelduseks ja vahendiks;
  • õppel on võtmeroll vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse kihistumise leevendamisel, aga ka demokraatia, loovuse ja majandusliku arengu toetamisel;
  • elukestva õppe korraldus vallas peab tagama õppijate vajaduste arvestamise ja osalejate aktiivse kaasamine õppeprotsessi ning tagama õppimisvõimaluste ja selle kohase info kättesaadavuse kõigile soovijatele.

Vabahariduse 4 aspekti:

1) Kultuuriline:

  • Rahva hariduslike ja kultuuriliste traditsioonide säilitamine ja arendamine.
  • Ühiskondlike hoiakute ja väärtuste kujundamine.
  • Loova ja ennast määratleva isiksuse kujunemine.

2) Majanduslik:

  • Inimeste kujundamine teadlikuks tarbijaks.
  • Väikeettevõtluse toetamine.
  • Majanduslik toimetulek.
  • Säästliku eluviisi kujundamine.

3) Poliitiline:

  • Valmisolekute kujundamine poliitiliseks aktiivsuseks: koostöö, otsustamine, vastutamine, kolmanda sektori arendamine.
  • Lojaalsuse kujundamine riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Sallivuse kujundamine adekvaatseks käitumiseks avatud ühiskonnas ja globaliseeruvas maailmas.

4) Sotsiaalne:

  • Sotsiaalse sidususe toetamine (s.o suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning ühiskonnaliikmete võrdsus ja heaolu).
  • Võrdsete õppimisvõimaluste pakkumine erinevatele sotsiaalsetele gruppidele.
  • Sotsiokultuuriline identiteet.

Eesti vabaharidusliku koolituse analüüs (2003): https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40856/Taiskasv_Vabaharidus.pdf?sequence=1&isAllowed=y