EESTI VABAHARIDUSLIIDU PÕHIKIRI

ÜLDSÄTTED

  1. Mittetulundusühing nimega Eesti Vabaharidusliit (EVHL) on organisatsioon, mis on asutatud vabaharidust edendavate ühenduste ja õppeasutuste ühiste avalike huvide toetamiseks ja on Eesti Haridusliidu (1924–1940) traditsioonide jätkaja.
  2. EVHL asub Tallinnas.
  3. EVHL-i põhieesmärk on elukestva õppe väärtustamine vabaharidusliku mõtteviisi levitamise ja kodanikuühiskonna arenemiseks vajalike võtmepädevuste kujundamisega.
  4. EVHL võib vastavalt seadusele välja anda stipendiume.

LIIKMELISUS

  1. EVHL-i liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga Eestis registreeritud ja avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, sihtasutus või õppeasutus, kes tunnustab EVHL-i eesmärke ja põhikirja.
  2. EVHL-i liikmeks astumiseks esitatakse EVHL-i juhatusele ettenähtud vormil avaldus ja muud nõutavad dokumendid. Liikmeks vastuvõtmise otsustab EVHL-i volikogu või avaldaja mittenõustumisel volikogu keelduva otsusega järgmine üldkoosolek.
  3. Liikmete kõik õigused ja kohustused tekivad pärast jooksva aasta liikmemaksu tasumist. Liikmete ja maksude arvestust peab juhatus.
  4. EVHL-ist välja astumiseks esitab liige juhatusele avalduse, mis rahuldatakse kuu aja jooksul, kui liige on tasunud oma võlad EVHL-i ees, sh jooksva aasta liikmemaksu.
  5. Liikme võib EVHL-ist välja arvata volikogu 2/3 poolthäälte enamusega seaduses sätestatud korras ja alustel, kui liige ei järgi liidu põhikirja või ei tasu liikmemaksu või ei vasta enam liikmekssaamise tingimustele.
  6. Juhatus teatab väljaarvamise ettepanekut arutava volikogu koosoleku toimumisest väljaarvatavale liikmele vähemalt kaks nädalat ette. Väljaarvataval liikmel on õigus esitada oma selgitused ja volitada küsimuse arutamist üldkoosolekul seadusega ettenähtud korras.
  7. EVHL-i liikmete õigused ja kohustused tulenevad seadusest, põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest.
  8. Volikogu võib kehtestada väljaspool EVHL-i liikmeskonda eri (nt toetaja- või auliikme) staatusi, kellele ei kohaldu seadusest ja põhikirjast tulenevad EVHL-i liikmete õigused ja kohustused.

JUHTIMINE

  1. EVHL-i üldkoosolekul on kõik seadusest tulenevad õigused, mida ei ole põhikirjaga antud volikogu pädevusse.
  2. Üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas seadusega ette nähtud juhtudel ja korras või vajaduse kohaselt. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse vähemalt 14 kalendripäeva ette e-posti teel. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.
  3. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek (põhikirjas ja igapäevases asjaajamises nimetatud „volikogu“). Volikogu pädevuses on juhatuse liikmete valimine, juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine ning juhatuse esindusõiguse laiendamine ja piiramine, ning juhatuse koostatud EVHL-i eelarve ja tegevuskava ning aastaaruannete heakskiitmine enne üldkoosolekule esitamist, samuti liitude asutamise või liitudesse astumise otsustamine.
  4. Volikokku kuuluvad isikud valib EVHL-i liikmete poolt esitatud kandidaatide seast üldkoosolek seaduse kohaselt kolmeks aastaks. Volikokku kuulub 7–10 liiget. Volikogu liikmete täpse hulga määrab volikogu iga koosseisu valimisel üldkoosolek.
  5. Volikogu liige võib tagasi astuda enne volituste lõppemist, teatades sellest volikogule vähemalt kuu aega ette. Volikogu liikme võib enne volituse lõppemist tagasi kutsuda üldkoosolek, kui volikogu liikme tegevus on vastuolus organisatsiooni põhikirja või heade tavadega ning kahjustab EVHL-i mainet.
  6. Volikogu kinnitab enda töökorralduse ning valib liikmete seast EVHL-i volikogu esimehe. Volikogu koosolekute kokkukutsumisele ja läbiviimisele ei kohaldata üldkoosoleku kohta sätestatut.
  7. EVHL-i juhib ja esindab iga päev ühe- kuni viieliikmeline juhatus, kelle valib volikogu kuni kolmeks aastaks. Juhatuse liikmete tasustamise kord ja nendega lepingute sõlmimine on volikogu pädevuses.

LÕPPSÄTTED

  1. Kõigis olukordades, mida pole põhikirjaga ette nähtud, kohaldatakse seaduses sätestatut.
  2. EVHL-i ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses ettenähtud korras.
  3. EVHL-i likvideerimisel allesjäänud vara antakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjas olevale või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Põhikiri on vastu võetud EVHL üldkoosolekul 26. aprillil 2013. aastal.

Vabaühenduste tegevuse eetilised põhimõtted

Demokraatlik juhtimine ja toimimine

  1. Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
  2. Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
  3. Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
  4. Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
  5. Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
  6. Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

Kodanikujulgus ja hoolivus

  1. Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
  2. Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
  3. Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.

Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine

  1. Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
  2. Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.

Vastutus ja aruandmiskohustus

  1. Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
  2. Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
  3. Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.

Avatus ja läbipaistvus

  1. Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav.
  2. Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
  3. Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine

  1. Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
  2. Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.

Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine

  1. Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
  2. Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.

Sallivus

  1. 22. Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
  2. 23. Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

Vastu võetud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Suurkogul 7. aprillil 2002. aastal Tartus

Your Content Goes Here

Euroopa Ühenduste Komisjoni teatis Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida (eesti ja inglise keeles, välja antud 23.10.2006 Brüsselis)