Eesti Vabaharidusliidu poolt läbi viidud fookusgrupi uuring kaardistas kitsaskohti ja võimalusi, millega puututakse kokku koolituste pakkumisel madalama konkurentsivõimega õppijatele.
Uuringus osalenud vabahariduslike koolituskeskuste esindajad ja koolitajad tunnistasid, et kõige keerulisem on Euroopa Sotsiaalfondi toel toimuvate koolituste läbiviimisel sihtrühma ehk madalama konkurentsivõimega õppijani jõudmine. Peamiseks õppijaks neil koolitustel on kas madalama haridustasemega, aegunud kvalifikatsiooniga töötajad, tööturult kõrvale jäänud väikelaste vanemad, eakamad inimesed või ka noored, kes ei tööta ega õpi.
Nendeni jõudmiseks kasutatakse erinevaid kanaleid, millest tõhusaimaks on osutunud sotsiaalmeedia või tasuta postkasti jõudvad vallalehed, flaierid ja info koolituskeskuste veebidel. Õppijaid on aidanud koolitusele suunata töötukassa juhtumikorraldajad või südamega töötavad sotsiaaltöötajad, aga loota sellele ei saa. Puudust tuntakse omavalitsuste toest, kus võiks olla ülevaade potentsiaalsetest õppijatest, kuid täna nähakse takistusena mõtestamata ja puuduvat täiskasvanuhariduse e elukestva õppe strateegiat ja seda just omavalitsuse tasandil.
Koolituskeskuste vedajad ja koolitajad tunnistasid, et tunnevad end sageli missioonisõduritena katkenud haridusteega inimeste õppesse tagasimeelitamisel ega salga, et neid on teinekord takistustele vaatamata saatnud ses lahingus ka edu. Selleks tuleb minna õppijale lähedale või leida inimene, kelle arvamus loeb. Kui tuua välja õppija isiklik kasu, mis talle koolituse läbimisel osaks võib saada, rahuldada õppimise kaudu inimesele loomuomast suhtlemisvajadust ja luua õppijaga inimlik, vahetu kontakt, võib juhtuda, et õppima sattunust kujuneb järgmiste õppijate jaoks see, kelle arvamus loeb.
Kui koolituse koht jääb õppija elukohast kaugele, siis võivad hakata koolitusel osalemist mõjutama paljud välised tegurid nagu transport, bussigraafikute sobivus või sageli ka graafikuga töö. Fookusgrupi liikmed märkisid koolitusele tulekut takistavate teguritena veel eelnevat halba koolituskogemust, õppija sisemist ebakindlust, lähedaste negatiivset hoiakut õppimise suhtes, aga ka vanust või hirmu võimalike teiste õppijate ees.
Samal ajal tunnistasid fookusgrupis osalenud, et nad on täheldanud sageli koolituste positiivset mõju nii õppijale endale kui ka tervele kogukonnale. Koolitused kogukonnas kohapeal on toetanud kogu piirkonna arengut, vähendanud eelarvamusi kogukonna liikmete vahel. Suhtumine teistesse on läbi koolituste muutunud oluliselt positiivsemaks ja mõistvamaks.
Seega on täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe mõju kohalikule omavalitsusele aktiivsete kodanike kasvatamisel lausa võtmetähtsusega küsimuseks. Vabahariduslikud koolituskeskused saavad siin olla olulisteks partneriteks, aidates liikuda ühiskonnal positiivsemate arengute suunas.
Loe lisaks: https://opleht.ee/2021/01/kohalik-omavalitsus-kui-elukestva-oppe-lopp-peatus/