EESTI VABAHARIDUSLIIDU PÕHIKIRI
I Üldsätted
§ 1. Ühingu nimi ja asukoht
(1) Ühingu nimi on Eesti Vabaharidusliit (lühend EVHL, edaspidi Liit).
(2) Liit on mittetulundusühinguna avalikes huvides tegutsev, vabatahtlik eraõiguslik juriidiline isik, mis ühendab vabahariduse ja täiskasvanute koolitusega tegelevaid juriidilisi isikuid ning toetab avalikult liikmeskonna ühiseid huvisid vabahariduse ja täiskasvanuhariduse edendamisel. Liit on Eesti Haridusliidu (1924-1940) traditsioonide jätkaja.
(3) Liidu asukoht on Tallinn.
§ 2. Tegevuse eesmärgid
(1) Liidu põhieesmärk on inimeste elukestva õppe väärtustamine, vabaharidusliku mõtteviisi levitamise ja kodanikuühiskonna arenemiseks vajalike võtmepädevuste kujundamisega.
(2) Oma eesmärkide täitmiseks tegutseb liit katuseorganisatsioonina ühendades vabahariduslikke ja elukestvat õpet edendavaid ühinguid, tehes koostööd avaliku ja erasektoriga hariduse valdkonnas, koondades, kujundades ja levitades vabahariduslikke ning elukestvat õpet puudutavaid seisukohti Eestis ja rahvusvahelisel tasandil mitteformaalses ja informaalses õppes. Osaleb hariduspoliitika kujundamises.
(3) Ühiste eesmärkide saavutamiseks viib ellu ühiseid tegevus- ja koolitusprojekte.
(4) Liit on elukestva õppe valdkonnas heategevuslikult ja avalikes huvides tegutsev ühendus.
§ 3. Liidu õigused
(1) Liit juhindub oma tegevuses oma põhikirjast, mittetulundusühingute seadusest, vabaühenduste eetikakoodeksist ja teistest kehtivastest õigusaktidest.
(2) Liidul on õigus oma tegevusvaldkondades maksta õppe- ja teadustööks ning loominguliseks tegevuseks stipendiume, korraldada avalikke üritusi, koolitusi, laagreid ning välja anda infomaterjali.
§ 4. Liidu vara ja selle kasutamine
(1) Liidu vara moodustub:
1) liikmemaksudest;
2) oma koolitus- ja muust majandustegevuse tuludest;
3) erasektori annetustest ja avaliku sektori toetusest;
4) muudest seaduses lubatud tuludest.
(2) Liit võib omandada või kasutusse võtta kinnis- ja vallasvara ning intellektuaalset vara. Liidu vara võib kasutada üksnes põhikirjas nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
(3) Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
II Liikmed, nende õigused ja kohustused
§ 5. Liige
(1) Liidu liikmeks võivad olla juriidilised isikud, kelle tegevuseks on vabaharidus, elukestev õpe või muud täiskasvanute koolituse liigid ja kes on valmis ühistegevuseks liidu põhimõtetel.
(2) Liikmeks astuda soovija esitab liidu juhatusele kirjaliku avalduse, vastuvõtmise otsustab juhatus oma järgmisel või ülejärgmisel koosolekul ning teatab sellest kümne päeva jooksul avalduse esitanule kirjalikult. Liikmete arvestust ja sellega seotud asjaajamist korraldab Liidu juhatus.
(3) Liikmeks olek lõpeb:
1) liikme väljaastumisel liidust;
2) liikme väljaarvamisel;
3) juriidilise isiku lõppemisel.
§ 6. Liikme õigused
(1) Liidu liikmetel on õigus:
1) oma volitatud esindaja kaudu osaleda ja hääletada liidu üldkoosolekutel;
2) seada juhatuse ja revisjonikomisjoni valmistel üles kandidaate põhikirjas ettenähtud korras;
3) esitada üldkoosolekule ja juhatusele ettepanekuid ja otsuse eelnõusid, mis on seotud Liidu juhtimise ja töökorraldusega ning ühiste projektidega;
4) saada juhatuselt teavet Liidu tegevusest;
5) osaleda töörühmade töös;
6) osaleda Liidu poolt korraldatud üritustel;
7) olla kaasatud Liidu korraldatud ühisprojektidesse;
8) kasutada Liidu varasid ning teavet liidu põhikirjalise tegevuse arendamise huvides vastavalt üldkoosolek ja juhatuse otsusele;
9) kasutada ühistes vabahariduslikes projektides ja tegevustes Liidu nime ja sümboolikat juhatuse poolt sätestatud korras;
10) kasutada muid põhikirjast ja seadusest tulenevaid õigusi.
(2) Liikmel on õigus taotleda liidult õiguslikku kaitset ja andes liidule oma õiguste kaitseks volitusi, mis on seotud liikme tegevusega.
§ 7. Liikme kohustused
(1) Liige on kohustatud:
1) järgima Liidu põhikirja, üldkoosolek ja juhatuse otsuseid;
2) mitte kahjustama Liidu ühist tegevust ja mainet;
3) esitama Liidule andmed oma esindajate, asukoha, kontakti ja põhitegevuste kohta;
4) esitame õigeaegselt andmed organisatsiooni esindaja kohta üldkoosolekul;
5) tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
6) järgima oma tegevuses vabaühenduste eetika koodeksit;
6) täitma teisi põhikirjast ja seadustest tulenevaid kohustusi.
(2) Liidust välja astumiseks peab liige esitama juhatusele kirjaliku avalduse. Liikmest väljaastumise kohta teeb juhatus otsuse ühe kuu jooksul ja teatab sellest kirjalikult avalduse esitanule. Liidust lahkuv liige on kohustatud tasuma liikmemaksu ning täitma muud tema poolt võetud kohustused liidu ees.
(3) Kui liige ei täida põhikirjast tulenevaid kohustusi või tema tegevus kahjustab liidu huve, mainet või ühistegevust ja ta ei võta juhatuse hoiatusele vaatamata kasutusele meetmeid eksimuse parandamiseks või jätkab hoiatusest hoolimata ebaeetilist tegevust, võib juhatus ta Liidust välja arvata. Juhul kui tegu on olulise rikkumisega, võib juhatus liikme väljaarvata ilma eelnevat hoiatust esitamata. Liikmel on õigus esitada juhatusele selle kohta suulised või kirjalikud selgitused. Liikmel on õigus nõuda selles küsimuses hääletust liidu üldkoosolekul.
(4) Liikme kui juriidilise isiku lõppemisel loetakse ta automaatselt välja arvatuks.
III Juhtimine
§ 8. Üldkoosolek
(1) Liidu kõrgeim organ on üldkoosolek. Igal liikmel on üks hääleõiguslik esindaja.
(2) Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku korraliselt vähemalt 1 kord aastas, mitte vähem, kui kahenädalase (14-päevase) etteteatamisega.
(3) Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse otsusel vähemalt nädalase (7-päevase) etteteatamisega.
(4) Juhatus on kohustatud üldkoosoleku erakorraliselt kokku kutsuma, kui sellise ettepaneku teeb revisjonikomisjon või vähemalt 1/10 liikmetest.
§ 9. Üldkoosoleku ülesanded
Liidu üldkoosolek:
1) kinnitab päevakorra, kodukorra ja valimisjuhendi, moodustab tööorganid ja kontrollib liikmesühingute esindajate volitusi;
2 määrab kindlaks juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete arvu;
3) valib iga kolme aasta järel juhatuse liikmed ning vajadusel näeb ette järelevalve teostajad revisjonikomisjoni või audiitori näol;
4) kuulab iga eelarveaasta lõpul ära esimehe, juhatuse ja juhul kui on üldkoosoleku poolt määratud järelevalve teostajad, siis nende arvamuse ning annab nendele hinnangu;
5) kinnitab majandusaasta aruande;
5) kinnitab liikmemaksu suuruse, maksmise tähtaja ja vajadusel selle suurendamise või vähendamise;
6) arutab ja kinnitab Liidu pikemaajalise tegevus- ja arengukava;
7) kinnitab Liidu põhikirja ja sellesse tehtavad muudatused;
8) otsustab vaidluse korral liikmete väljaarvamise;
9) täidab muidu põhikirjast ja seadusest tulenevaid ülesandeid.
§ 10. Üldkoosoleku otsustusvõime ja otsuste vastuvõtmine
(1) Üldkoosolekul puudub kvoorumi nõue.
(2) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poolte üldkoosolekul osalenud liikmetest. Kui konkureerivad mitu ettepanekut, võidab enim hääli saanud ettepanek. Juhul kui kaks ettepanekut saavad võrdselt enim hääli, toimub hääletus nende kahe ettepaneku vahel.
(3) Liidu põhikirja saab muuta, kui muudatuste poolt hääletab 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
§ 11. Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
(1) Juhatuse liikmed ja vajadusel revisjonikomisjon valitakse üldkoosolekul toimuval avalikul hääletusel. Valituks osutuvad enim hääli kogunud kandidaadid. Kui enim hääli saanud kandidaadid kogusid võrdselt hääli, korraldatakse nende vahel valimiste lisavoor. Hääletustulemused kinnitatakse üldkoosoleku otsusega.
(2) Kandidaadid tuleb esitada vähemalt 7 päeva enne hääletust. Iga kandidaadi kohta tuleb esitada tema tutvustus ja motivatsioonikiri ning kandidaadi nõusolek kandideerimiseks.
§ 12. Juhatus
(1) Juhatus esindab ja juhib liidu igapäevast tegevust. Juhatus on vähemalt 3-liikmeline, kuid mitte rohkem kui 5 liikmeline.
(2) Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.
(3) Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav juhatuse esimehe hääl.
§ 13. Juhatuse ülesanded
Juhatus:
1) viib ellu ja täidab üldkoosolek otsuseid;
2) moodustab vajadusel või liikmete ettepanekul tegevuse paremaks korraldamiseks töörühmasid;
3) valdab, kasutab ja käsutab liidu vara põhikirjas ettenähtud korras;
4) sõlmib lepingud;
5) korraldab raamatupidamist ja kinnitab eelarve;
6) otsustab uute liikmete vastuvõtmise ja liikmete väljaarvamise;
7) esitab üldkoosolekule arengukava ja tegevuskavade eelnõud;
8) esindab Liitu ning peab tema nimel läbirääkimisi teiste isikutega;
9) annab Liidu liikmetele teavet liidu tegevuse kohta;
10) valib juhatuse liikmete seast esimehe ja aseesimehe;
11) korraldab Liidu üldkoosoleku teenindamist;
12) täidab muid põhikirjast ja seadusest tulenevaid ülesandeid.
§ 14. Esimees
Esimees:
1) korraldab juhatuse tööd, valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid; esitab üldkoosolekule aruande juhatuse tööst;
2) lahendab teisi jooksvaid liidu asjaajamisega seotud küsimusi.
IV Järelevalve
§ 15. Järelevalve
(1) Üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek valida revisjonikomisjoni või määrata audiitorkontrolli.
(2) Revidendiks või audiitoriks ei või olla liidu juhatuse liige ega raamatupidaja.
(3) Järelevalvet teostaval isikul on õigus kontrollida Liidu vara, lepinguid, koosolekute protokolle, arveldusarveid, raamatupidamisdokumente ning nõuda juhatuselt oma ülesannete täitmiseks vajalikke selgitusi.
(4) Järelevalve tulemuste kohta koostatakse aruanne, mis esitatakse üldkoosolekule.
V Lõppsätted
§ 16. Lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
(1) Liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustab Üldkoosolek, kui sellise otsuse poolt hääletab 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
(2) Liidu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub vastavuses kehtivate seadustega.
(3) Liidu vabatahtliku lõpetamise korral on likvideerijaks liidu juhatuse liikmed.
(4) Liidu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete heategevusliku ja avalikes huvides tegutsemise eesmärkidega mittetulundusühingule , sihtasutustele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Eelmine põhikiri võeti vastu EVHL üldkoosolekul 27. august 2020 ja on muudetud Eesti Vabaharidusiidu üldkoosoleku otsusega 28. veebruaril 2022
Vabaühenduste tegevuse eetilised põhimõtted
Demokraatlik juhtimine ja toimimine
- Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
- Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
- Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
- Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
- Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
- Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.
Kodanikujulgus ja hoolivus
- Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
- Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
- Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.
Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
- Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
- Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.
Vastutus ja aruandmiskohustus
- Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
- Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
- Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.
Avatus ja läbipaistvus
- Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav.
- Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
- Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
- Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
- Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.
Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine
- Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
- Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.
Sallivus
- 22. Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
- 23. Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.
Vastu võetud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Suurkogul 7. aprillil 2002. aastal Tartus
- Majandusaasta aruanne 2022
- Majandusaasta aruanne 2021
- Majandusaasta aruanne 2020
- Majandusaasta aruanne 2019
- Majandusaasta aruanne 2018
- Majandusaasta aruanne 2017
- Majandusaasta aruanne 2016
- Majandusaasta aruanne 2015
- Majandusaasta aruanne 2014
- Majandusaasta aruanne 2013
- Majandusaasta aruanne 2012
- Majandusaasta aruanne 2011
- Majandusaasta aruanne 2010
- Majandusaasta aruanne 2009
- Majandusaasta aruanne 2008
- Majandus- ja tegevusaruanne 2007