Iiris Saluri – ka sisaliku tee kivil jätab jälje
Õppimise vabadus ja rõõm Märkasin hiljuti plakatile kirjutatud küsimust „Millal sa viimati õppisid?“ ja jäin mõtlema. Tõesti, millal? Suures pildis pean tunnistama, et alles, sest läinud suvel kaitsesin oma magistikraadi andragoogikas. Uurisin oma töös ise ennast, et teada saada, kuidas täiskasvanu õpib. „See pole küll mingi tõsine uurimus,“ arvas üks juht, kui töövestlusel
Krista Käremaa – juhuste poolt juhitud õppimised
Tartumaa aasta õpitegu 2019 tiitliga pärjatud Õhina Õpitoa looja Krista Käremaa leiab, et õppimine tema enese elus on olnud ühelt poolt asjade loomulik käik, aga teiselt poolt paljus juhuste poolt juhitud. „Noorena võetakse õppimist sageli kohustusena ja ma ei olnud mingi erand,“ leiab Krista. Pärast käsitöö ja kodunduse õpetaja eriala lõpetamist Tallinna Pedagoogikaülikoolis
Terje Paes – õppimine kui elukestev teekond
Mäletan end oma kooli ajal kadestamas õpetajaid sellepärast, et neil ei ole vaja enam midagi õppida. Põlvamaa Rahvaülikooli asutajaliige ning koolituskeskuse Tercare looja ja eestvedaja Terje Paes, kes on üle 20 aasta tegutsenud koolitaja ja nõustajana, kõigutab seda illusiooni, avades ennast kui elukestvat õppijat. „Ma olen olnud läbi elu selline juhhaidii-tüüpi õppija,“ alustab Terje oma